MITTETULUNDUSÜHINGU

PÕLVA KOBRAS

PÕHIKIRI

1.Üldsätted

1.1. Nimi

Mittetulundusühingu (edaspidi ühing) nimi on Põlva Kobras.

1.2. Asukoht

Ühingu asukoht on Põlva linn, Eesti Vabariik.

1.3. Staatus

Ühing on poliitiliselt sõltumatu, avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik heategevuslik

vabatahtlik organisatsioon. Ühing juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, muudest

õigusaktidest ning oma põhikirjast.

2. Ühingu eesmärk

2.1. Ühingu eesmärk

Ühingu eesmärkideks on:

1) orienteerumisest huvitatud inimeste (võistlussportlaste, tervisesportlaste, organisaatorite,

kohtunike, treenerite jt.) koondamine ning ühendamine ja neile sobiliku tegevuse

leidmine;

2) võistlus- ning tervisesportlastele vastavalt nende tasemele vajalike treeningtingimuste

tagamine, võistlustest osavõtu võimaldamine ja varustusega kindlustamine;

3) kohtunike ja treenerite kaadri väljaõppe ja enesetäiendamise tagamine ning sportlaskonna

järelkasvu koolitamine;

4) spordimeisterlikkuse tõstmine;

5) majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus;

2.2 Eesmärkide täitmiseks ühing:

1) esindab ja kaitseb oma liikmete huve ja õigusi;

2) korraldab rahvusvahelisi, vabariiklikke ja ülemaakonnalisi spordivõistlusi ja üritusi;

3) lähetab võistlejaid spordiüritustele;

4) arendab koostööd teiste spordiorganisatsioonide, omavalitsuste, koolide, firmade ja

üksikisikutega;

5) autasustab sportlasi, treenereid ja aktiviste;

6) annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;

7) viib läbi tasulisi spordiüritusi, mille tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata ja rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma

liikmetele ei anta;

8) võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid ühingu kasutuses ja omanduses

oleva vajaliku varaga põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

9) sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid;

3. Liikmeskond

3.1. Ühingu liige

Ühingu liikmeteks võivad olla orienteerumisega tegelda soovivad vähemalt 7-aastased isikud,

kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt ühingu tegevuses ning

tasuvad ühekordselt sisseastumismaksu ja regulaarselt liikmemaksu.

Ühingu toetajaliikmed võivad olla kõik ühingu tegevuse arendamisele materiaalselt

kaasaaidata soovivad füüsilised ja juriidilised isikud. Toetajaliikmete ja ühingu suhted

rajatakse koostöölepingutele, milles sätestatakse ka poolte vastastikused õigused ja

kohustused. Toetajaliikmetele ei laiene põhikirja punktis 3.2. toodud õigused ning punktis 3.3.

sätestatud kohustused.

3.2. Liikmete õigused

Ühingu liikmetel on õigus:

1) osaleda klubi tegevuses selle põhieesmärgi ja ülesannete täitmise kaasaaitamiseks;

2) alates 16-aastaselt võtta osa klubi üldkoosolekust hääleõiguslikuna;

3) alates 18-aastaselt olla valitud klubi juhatusse;

4) kuuluda klubi ürituste toimkondadesse;

5) osaleda teistes huvialaklubides ja ringides kahjustamata ühingu huve;

6) esitada arupärimisi ja ettepanekuid klubi valitavate organite tegevuse kohta ning saada

klubi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

7) lahkuda klubi liikmeskonnast.

3.3. Liikmete kohustused

Ühingu kõik liikmed on kohustatud:

1) järgima ühingu põhikirja ning teisi valitavate organite poolt oma pädevuse piires

kehtestatud akte;

2) osalema korraliste ja erakorraliste aastakoosolekute ning valitavatesse organitesse

kuulumisel nende töös;

3) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakseid;

4) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult ühingu vara;

5) võtma aktiivselt osa ühingu üritustest ja nende ettevalmistamisest;

3.4. Liikmemaks

Ühingu liikmed tasuvad igal aastal liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse kehtestab ühingu

aastakoosolek.

3.5. Ühingu liikmeks vastuvõtmine

Ühingu liikmeks ja toetajaliikmeks saamisel tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus

teeb otsuse 10 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Ühingu liikmeks

astumise ning liikmemaksude tasumise täiendavad tingimused ja korra kehtestab ning

vastuvõtmise ühingusse otsustab juhatus.

3.6. Väljaastumine ja väljaarvamine

Kõik ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada

juhatusele. Ühingu juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest.

Kui ühingu liige süstemaatiliselt rikub ühingu põhikirja või valitud organite poolt oma

pädevuse piires kehtestatud akte, võidakse ta juhatuse otsusega jätta ilma soodustustest,

ühingu tegevusest ajutiselt eemaldada, millega kaasneb põhikirja punktis 3.2. sätestatud

liikme õiguste kaotamine ning punkti 3.3. alapunktis 2 sätestatud kohustuse peatamine

eemaldamise ajaks, või ta liikmeskonnast välja arvata.

Ühingu tegevusest ajutiselt eemaldatud ühingu liikme õiguste taastumise või väljaarvamise

peab juhatus otsustama hiljemalt ühe kuu jooksul ühingu tegevusest ajutiselt eemaldamise

otsuse tegemise päevast arvates. Kui juhatus nimetatud aja jooksul ühingu tegevusest ajutiselt

eemaldatud ühingu liikme õigusi taastavat või väljaarvamise otsust ei langeta, loetakse ühingu

tegevusest ajutiselt eemaldatud liikme õigused automaatselt taastatuks.

Ühingust väljaarvatud liikmel on õigus vastava taotluse alusel nõuda enda liikmeks

ennistamist järgneval ühingu aastakoosolekul.

4. Aastakoosolek

4.1. Korraline aastakoosolek

Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete aastakoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades

ühingu liikmetele aastakoosoleku toimumisest ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne

aastakoosoleku toimumispäeva. Ühingu korraline aastakoosolek peetakse vähemalt üks kord

kalendriaasta jooksul. Aastakoosolek on otsustusvõimeline kui otsuse poolt hääletab 50 % +1

koosolekul osalenud hääleõiguslikest liikmetest.

Vähemalt 1/5 ühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga

täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Liikmed võivad kasutada üldkoosoleku

päevakorra muutmise õigust enne üldkoosolekut mitte hiljem kui kolm päeva pärast

üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.

Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel

muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkooosoleku toimumist põhikirjas

sätestatud korras. Liikmed ei või üldkoosoleku päevakorra muutmise õigust kasutada, kui

sama koosoleku päevakorda on kirjeldatud õiguse alusel nende ettepanekul juba üks kord

muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele põhikirjas sätestatud korras teatatud.

4.2. Aastakoosoleku juhatamine

Aastakoosoleku viib läbi ühingu president või liikmete soovil koosolekul valitud koosoleku

juhataja. Hääletamise kord määratakse üldkogu reglemendiga. Kui ka üks üldkogul osaleva

liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase

hääletamise teel.

Koosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos

igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav.

Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

4.3. Aastakoosoleku pädevus

Aastakoosoleku ainupädevusse kuulub:

1) põhikirja vastuvõtmine ja selle muutmine ning täiendamine;

2) majandusaasta aruande ning revidendi poolt teostatud kontrolli tulemuste kinnitamine;

3) uue aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

4) juhatuse liikmete, presidendi ja revidendi valimine;

5) aastamaksude suuruse kehtestamine;

6) ühingu reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustamine.

4.4. Erakorraline aastakoosolek

Erakorraline aastakoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või

vähemalt 1/10 ühingu liikmeist palub seda põhjendatult kirjalikus vormis juhatusel teha.

Erakorraline aastakoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse

esitamist.

4.5. Ettepanekud aastakoosoleku päevakorrale

Kui ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel aastakoosolekul, peab

ta sellest kirjalikult teatama juhatusele mitte hiljem kui neli nädalat enne aastakoosoleku

toimumise aega.

4.6. Hääleõigus

Ühingu üldkoosolekust võivad osa võtta hääle- ja sõnaõigusega kõik ühingu liikmed. Igal

hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl.

4.7. Hääletamine

Otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletab vähemalt 51% aastakoosolekul osalejatest.

Hääletamine toimub vastavalt aastakoosolekul vastu võetud reglemendile kas avaliku või

salajase hääletamise teel.

Kui ühingu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, saab teda üldkoosolekul esindada

liikme poolt volitatud isik kirjaliku volikirja alusel. Volikirjad lisatakse täiskogu protokollile

5. Juhatus

5.1. Juhatuse pädevus

Juhatus on aastakoosolekute vahelisel ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse

või käesoleva põhikirja kohaselt aastakoosoleku pädevusse. Juhatuse pädevusse kuulub:

1) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise ning välja arvamise otsustamine;

2) asepresidendi, raamatupidaja ja sekretäri valimine;

3) liitudesse ühinemise ja sealt lahkumise otsustamine;

4) ühingu rahaliste vahendite laekumise ja sihipärase kasutamise organiseerimine;

5) ühingu materiaalsete väärtuste üle arvestuse pidamine;

6) ürituste organiseerijate ja vastutavate toimkondade määramine;

7) ühingu võistluskalendri ning võistluste eelarvete, koondvõistkondade ning

kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude ja juhendite kinnitamine;

8) majandusaasta aruande koostamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;

5.2. Juhatuse ning ühingu presidendi valimine

Juhatuse liikmed ning ühingu presidendi valib kaheks aastaks aastakoosolek. Juhatuses peab

olema vähemalt kolm liiget. Ühingu president on juhatuse esimees.

5.3. Juhatuse koosolek

Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui

kord kvartalis. Juhatuse koosolekuid juhib president, presidendi äraolekul tema poolt

määratud juhatuse liige. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle pole juhatuse

liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse

jagunemise korral otsustab presidendi hääl.

Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad

kirjalikult kõik juhatuse liikmed. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse

temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või

lõpetamist ühingu poolt.

Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollis fikseeritakse juhatuse poolt vastu võetud

otsused ning neile kirjutavad alla president või koosoleku juhataja ja sekretär.

5.4. Juhatuse liikmete esindusõigus

Ühingu kõikide tehingute tegemisel esindab president ainuisikuliselt või teised juhatuse

liikmed ühiselt.

6. Ühingu vahendid ja vara

6.1. Ühing omab rahalisi vahendeid ja vara, mis on vajalikud ühingu tegevuseks ning mis

moodustuvad:

1) liikmemaksudest;

2) juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;

3) riiklikest ja omavalitsuste toetustest;

4) toetustest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt;

5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja

reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnisvaraga laekuvast

tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

6.2. Ühingu vahendid ja vara kuuluvad ühingule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu

põhieesmärkide saavutamiseks kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale

vastavalt. Ühing võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta

kasutusele, jne.) oma liikmetele.

Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna

varalist vastutust liidu kohtustuste eest.

6.3 Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril. Juhatus korraldab

liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu

koostab president tegevusaruande ja tagab majandusaasta aruande koostamise ning esitab

need heakskiitmiseks juhatusele ning kinnitamiseks üldkoosolekule. Kinnitatud

majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

Ühing maksab makse riigi-ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras,

samuti esitab statistilised aruanded.

7. Põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine

7.1. Põhikirja muutmine ja täiendamine

Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele.

Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmise ühingu aastakoosolekuks. Ühingu

põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud

põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud,

kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest

ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise otsus on

vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või

nende esindajatest.

7.2. Tegevuse lõpetamine

Otsus ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu ühingu aastakoosolekul vähemalt 2/3

poolthäälte enamusega.

7.3. Varade jaotamine

Ühing ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid

soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- ja kontrollorganite liikmele ega ühingule

annetusi teinud isikule või selle isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nende

sugulastele. Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustatakse kõigist juhatuse

liikmetest likvideerimiskomisjon. Viimane teostab ühingu varade revisjoni ja korraldab

võlausaldajate nõuete rahuldamise ning annab järelejäänud vara ühele või mitmele ühinguga

sarnase eesmärgiga tulumaksusoodustuse nimekirja kantud mittetulundusühingule,

sihtasutusele või avalik-õiguslikule isikule.

Muudatused ja täiendused klubi põhikirja on tehtud ning muudetud ja täiendatud põhikiri on

vastu võetud klubi üldkoosolekul 25.mail 2010.a Pikajärvel